ja "Tulevärgimuusika" on kirjutatud ettekandmiseks vabas õhus. Kolmest süidist koosnev "Veemuusika" on loodud kuningas George I paadiretkedeks, mis toimusid Thames´i jõel. Pealtvaatajate sõnul oli jõgi üleni paatidega kaetud, kõige uhkemas istus kuningas oma saatjaskonnaga, tema kõrval oli paat muusikutega, kes mängisid kauneid viise. Kuningale olevat see väga meeldinud. 1749.a. tellis järgmine kuningas George II Händelilt piduliku orkestriteose, mis pidi kõlama rahupidustuste ajal ühes Londoni pargis uhke tulevärgi saateks. "Kuninglik tulevärgimuusika" esitati sajaliikmelise orkestriga, kuhu George II soovil kuulusid ainult puhk- ja löökpillid. Hiljem tegi helilooja teosest teise variandi koos keel- pillidega. Teos algab piduliku avamänguga, millele järgneb kiire ja energiline tants burree. Keskmised osad "Rahu" ja "Rõõm" on seotud pidustuste meeleoluga. Teose lõpetavad kaks menuetti
üle kuninglikele kohtutele. 1557. aasta Compiègne'i ediktiga ähvardati kõiki reformaatorlike õpetuste pooldajaid surmanuhtlusega. Cateau-Cambrésis' rahu (1559) lõpetas Itaalia sõjad. Ususõjad Prantsusmaal hakkasid aga alles nüüd õige hooga pihta, olles seotud kolme perekonna võimuvõitlusega. Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante, õukonnas mõjukad Guise'id katoliiklasi, troonil istuvad Valois'd aga püüdsid laveerida mõlema leeri vahel. Cateau-Cambrésis' rahupidustuste turniiril sai kuningas Henri II surmavalt haavata piik tabas teda otse silma. Troonile tuli nüüd 15-aastane François II [155960]. Regendiks sai noore kuninga ema Katariina di Medici, kes jagas võimu Guise'ide perekonnaga. Lotringist pärit Guise'id saavutasid esmalt positsiooni Soti õukonnas: kuningas James V abiellus Lotringi Mariaga. Sellest abielust sündis 1542 Mary Stuart, kes juba viieaastaselt määrati mehele
annaabi.ee 
