toimida. Tsiviilisikute kohta ütles Bush, et nad saavad toitu, ravimeid ja muud abi, kui Iraak sõjast taastuma hakkab. Iraak lükkas Bushi ultimaatumi kiirelt tagasi. Iraagi sõda algas 19. märtsil ning juba 9. aprilliks oli Bagdad raketi- ja pommirünnakutega vallutatud. Detsembris vahistati Saddam Hussein. Iraaklased rõõmustasid ja tirisid maha Saddam Husseini kuju. Peale seda see purustati. Pealinna elanikud astusid tankidele vastu, käes sümboolsed rahupalmi oksad, ja tervitasid sõdureid nagu tõelisi vabastajaid. Iraagi sõja esimene faas, Saddam Husseini võimu kukutamine, oli läbi. Hussein otsustati hukata ning ta poodi ülesse 30. detsembril 2006. aastal. Pärast hirmuvalitseja režiimi kukutamist algas Iraagi okupatsioon, mis kestis aasta. Okupatsiooni juhtisid Ameerika Ühendriikide valitsus ja sõjavägi. Neid toetasid ka rahvusvahelised väed Suurbritanniast, Itaaliast, Poolas, Jaapanist ja teistest liitlasriikidest.
peatanud nafta tootmise ning ekspordi USA-sse ning enamgi veel: 2000.aastal mindi Iraagis naftamüümisel üle eurodele. Ameerika stabiilsus ning majandus on suuresti sõltuvuses just dollaritest ning seetõttu oleksid kahjud dollari kursile olnud tohutud. Sealsed naftavarud eeldatakse olevat II kohal maailmas, kohe peale Saudi-Araabiat. 9.aprillil langes pealinn Bagdad. Husseini 24-aastane diktatuur oli saanud läbi: pealinna elanikud astusid tankidele vastu, käes sümboolsed rahupalmi oksad, ja tervitasid sõdureid nagu tõelisi vabastajaid. Saddam Husseini kuju tõmmati maha ning purustati. Lühikese aja jookul seati sisse uus valitsus ning riigis haarati kontroll. See ei murdnud aga mässulisi, sest Talibani ja al-Qaeda terroristid ostutasid pisteliselt siiski vastupanu. Arvatakse, et sõja käigus ehk alates 2003.aastast on hukkunud üle 100 000 tsiviilisiku, lisaks tuhandeid sõdureid. Paljud on lahkunud kodumaalt kaugemale naabermaadesse ning tööpuudus on tohutu
annaabi.ee 
