oktoobril 1994 Palau), seetõttu peatus Hooldusnõukogu tegevus 1994. a. 1. novembril. Vaatamata sellele või vajadusel Hooldusnõukogu kokku kutsuda. 3.5 Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice - ICJ) on ÜRO peamine õigusorgan, mis tugineb oma otsustes rahvusvahelisele õigusele. Rahvusvaheline Kohus on faktiliselt Alalise Rahvusvahelise Kohtu, Rahvasteliidu kohtuorgani järglane. Asub Hollandis Haagis, Rahupalees, Alalise Vahekohtu ruumides ning koosneb 15 kohtunikust, seejuures ei tohi kohtusse kuuluda ühestki riigist üle ühe kohtuniku. Kohus rajati 1945.aastal koos ÜRO- ga ja kohtu statuut võeti vastu samal ajal ÜRO põhikirjaga. Põhikirja liikmed on ipso facto (iseenesest) kohtu statuudi liikmed. Kohtu liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu poolt 9 aastaks, iga kolme aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisu. Valitud kohtunikel on diplomaatiline immuniteet.
- Plurilateral treaty – mitme riigi vaheline suletud leping - Unilateral treaty – ühepoolne leping - Transatlantic Trade Investment Partnership – arutatav kokkulepe ELi ja USA vahel lootusega arendada kaubandust ja mitmepoolsete lepingute tegemist Majandusalaseid vaidluseid lahendatakse tihti arbitraazikohtus, nt Alalises Vahekohtus (PCA, loodi 1899 ja 1907 Haagi rahukonverentsidel, asub koos Rahvusvahelise Kohtuga Haagi Rahupalees). Alaline Vahekohus on vanim rahv. vaidlusi lahendav kohtuinstitutsioon, vaidluse puhul otsitakse arbitraatorid, kes hakkavad asja lahendama (kohus ei istu kogu aeg koos). Stockholmis on ka arbitraazikohus Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of Commerce. Investorriigi arbitraaz – firmad saavad ise riike vahekohtusse kaevata. Arbitraazi läbiviimise tingimustes ja arutatavates teemades lepivad pooled ise kokku, kõik sõltub poolte tahtest.
annaabi.ee 
