1990. aastate keskpaigaks aga oli usuliste rühmituste osakaal juba neljandik ning selleks ajaks oli näiteid usulisest terrorismist kõigis maailmareligioonides. 5 SÕJALINE TERRORISM Sõjaline terrorism kujutab endast siis enamasti rahuoperatsioone. Rahuoperatsioonid on kõigutanud oluliselt sõjaliste põhimõtete alustalasid ja seda kahes põhilises valdkonnas. Kõigepealt põhimõte, et tsiviilisikud tuleb «ukse taha jätta», kui jutt on sõjalise operatsiooni läbiviimisest. Ükski rahuoperatsioon ei saa enam toimuda ilma tsiviil-militaarse koostööta, veelgi enam - tihti püstitavad hoopis tsiviilisikud ja -organisatsioonid sõjaväeüksustele tegevuseesmärke. Kuna see tähendab suure tõenäosusega ka mittesõjaliste ülesannete püstitamist, jõuamegi välja teise sõjalise põhimõtte rikkumiseni - sõjalisi üksusi, mis on ette valmistatud hävitama, kasutatakse sellistel tsiviileesmärkidel, milleks võib olla kohaliku
kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv. 5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel motiveeritud (nt paimendama `hoidma; valvama', lojus `loodu, loom', umbrohi (vrdl sks Unkraut).6) Viimasel ajal on hakatud tähelepanu pöörama mittediskrimineerivate motiveeringute, st keelelise diskrimineerimise vältimisele. Nt poliitilise korrektsuse ja neutraalsuse taotlemine sõnade sõda ja rahuoperatsioon (eufemistlik) valikul, samuti rahvusrühmade nimetamisel (värvilised, võõrtöölised; ususektide liikmed; puuetega inimesed; seksuaalselt teisiti orienteeritud inimesed; kurjategijad; majanduslikult eristuvad kihid). Poliitiliselt korrektse motiveeringu reegel kõlab järgmiselt: väldi vähemusi ja äärmusi solvavaid väljendeid! 11. Semantiline ja pragmaatiline lähenemine sõnale. Semantiline sõna on väikseim iseseisev tähendust kandev üksus, millega keelekasutajal seondub sisu
annaabi.ee 
