Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi → hukkus 14 relvitut meeleavaldajat → järgmisena parlamendihoone ründamine, mida kaitses tohutu rahvahulk Baltiriikides meeleavaldused, kus kinnitati tahet väigvallale vastu astuda 20. jaan 1991 rünnati Riia siseministeeriumi hoonet, hukkus 5 in, kuid miilitsaüksus pidi taanduma EL ja USA ähvardasid lõpetada majabi andmise NSVL-le rahuolematused vägivalla suhtes ka Vm-l, Gorbatšovi vastu astus ka Vene Föderatsiooni esimees Jeltisn, kes kirjutas Tln-s alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Baltiriikide vahel, Gorbatšov kinnitas, et tema ei teadnud rünnakutest midagi 1991. jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: Gorbatšov võttis kasutusele pol surve, korraldati üleliiduline referendum NSVL säilitamise
Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks. Inflatsioon viis vene rubla kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see süvendas veelgi rahulolematust. Poliitilised motiivid - tõsised rahuolematused Venemaa majajäämisest demokraatiast. Need põhjused, mis olid kaasa toonud 1905. aasta plahvatused. Miski oli muutunud, aga need reformid olid jäänud poolikuks ja oodati, et need reformid tehtaks lõpuni. Eestis lisaks valitses väga suur maapuudus, maareformi ootus puudutas pm kogu üldsust. Samas oleks ekslik väita, et Venemaa okroobrirev oleks Eestist ettenähtav. Eesti 1917. aasta algul ei oodatud rev plahvatust ja ammugi ei valmistatud sellest. See kõik