Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda:
aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud → kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit – Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) → Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda:
Uutele valimistele mindi vastu olukorras, kus oli 3 suurt parteid ja 3 väikest: venelased, sakslased ja vasaksotsialistid. Iseloomulik nendele valimastele seegi, et V riigikoguvalimiste eest tuli välja 3 rühmitust, ükski neist sisse ei saanud, aga võrreldes varasemate aastatega, oli siiski 3 uut tegijat märkimisväärne erinevus. Selleks ajaks oli alustanud tegevust ka Vabadussõjalaste liikumine. Ei tohi ära unustada ka kommunistlikku liikumist, mis püüdis tõmmata enda poole rahuolematuid töölisi. Süvenev rahulolematus senise valitsusviisiga. Valimistulemused: Ühinenud Põllumehed võisid pidada end võitjateks - 42 kohta parlamendis, teiseks platseerus Rahvuslik Keskerakond 23 kohaga ja ESTP e sotsialistid 22 kohta. Agraarerakonna toetus näitas läbi valimiste kasvutendentsi. 3-4% muudatust eelnevast parlamendist. Pisierakondade marginalieerumine jätkus - 3 suurt erakonda tähtsad.
annaabi.ee 
