vahele haaranud. Pikemalt mõtlemata haaras ta raske kivi ja lajatas hundile otse lagipähe. Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed. Jõudnud järve märkas ta, et seda ei saa ületada. Otsemaid tuli ta heale ideele ehitada tugev sild. Sillaehitusega peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui äkki tõusis tuuleiil, ning peksis silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud, ohkas ta ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii nagu varem. Hiljem meenus talle vaeselapse orjalugu, kes veetis oma päevi karjatades loomi oma kauni lauluhääle saatel. Lauldes oma kurvast saatusest kuulis tema häält haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas poisist kahju ja otsustad teda rõõmustada. Päikseloojangul laulis ta poisile laulu, kus lubas talle üllatust. Kui poiss enne koidikut ärkas ja teele asus leidis ta teelt lõokesemuna. Ta korjas selle
Jõudnud järve märkas ta, et puudub võimalus selle ületamiseks. Otsemaid tuli ta nutikale mõttele ehitada tugev sild. Murdis siis mees metsast suuri ürgseid puid, tassis kokku raskeid kive, seejärel pani paika alustalad, üle nende põikipalgid ning keskele kivid. Sillaehitusega peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui äkki tõusis meeletu tuuleiil, lained lendaisd vahutades ning peksid silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli. Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües, meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu. 3.3. Vaeslapse lugu Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie karjapoiss
annaabi.ee 
