Niisugustes tingimustes oli suurtele jõupingutustele vaatamata üsna raske, kui mitte võimatu, saavutada Euroopas kauakestvat rahu. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Esimese maailmasõja koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga. Rahu kindlustamiseks Euroopas sõlmiti ka mitmesuguseid lepinguid. Mõnda aega tundus, et rahulootused võivad isegi täituda. Kuid 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord Euroopas ja kogu maailmas järsult teravnema ning Aasias ja Euroopas tekkisid mitmed sõjakolded. 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks. Paljudes maailma riikides halvenes järsult peaaegu kõigi elanike olukord. Kui
Postimees 7. juuli 1994, lk. 10. 5. Bosnia-Hertsegoviina konflikti kronoloogia. Eesti Päevaleht 28. detsember 1995, lk. 5. 6. Erilaid, Tõnis. Euroopa ääremaadel keevad konfliktikatlad. Õhtuleht 13. juuli 1995, lk. 2. 7. Genfis otsitakse poliitilist lahendust Bosnia sõjale, USA Senati ja Venemaa Riigiduuma mäng sanktsioonide ümber. Postimees 14. mai 1994, lk. 6. 8. Hiietamm, Aadu. Sõjast laastatud Bosnias on tekkinud rahulootused. Sõnumileht 23. november 1995, lk. 1. 9. Hvostov, Andrei. Serblased manööverdavad. Rahva Hääl 7. mai 1993, lk. 3. 10. Internet: http://postimees.ee/luup/98/20/vali2.htm 11. Internet: http://www.mfa.ee/eesti/araamat/1996/osce.html 12. Jugoslaavia konflikti geopoliitiline tähendus. Eesti Aeg 19. juuli 1995, lk. 7. 13. Jugoslaavia sõja kronoloogia. Postimees 23. november 1995, lk. 9. 14. Kasesalu, Allan. Natsionalism ja rahvusvaheline konflikt Balkanil. Postimees 30
annaabi.ee 
