Üldjuhul me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame. Suhtlemise käigus toimub oma suhtlemispartneri mõjutamine, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju ehk interaktsioon. Suhtlemine toimub üldjuhul alati kindla eesmärgiga, milleks võib olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale soovitud viisil. Suhtlemise eesmärk on rahulolu saavutamine ja ebameeldivuse vähendamine. Rahule jäädakse sellise suhtlemisaktiga, mis lõpeb rahulolutundega, situatsiooniga, mille jooksul inimene tunneb, et on andnud just nii palju, kui on vastu saanud. Eristatakse kolme peamist mõjutamise viisi, milleks on veenmine, kus loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; sisendamine, siin toimub tõestamata mõjutamine; ning sundimine, kus inimene pannakse käituma, tegutsema oma tõekspidamiste vastaselt.
2. Sõltuvuse kujunemise bioloogilised ja psühholoogilised põhjused. a) Bioloogilised põhjused - on organismi talitluse iseärasused, mis soodustavad sõltuvuse teket ja on seotud kogu keha, siseorganite ja närvisüsteemi ehitusega. Sellel võib olla mitu põhjust: - pärilikkus - ainevahetuse iseärasused, mille tõttu tekib meelemürkidena tuntud ainete kasutamisel ajus tavaliselt rohkem teatud aineid, millede mõju on seotud naudingu- ja rahulolutundega - endorfiine. Mida kergemini ja rohkem neid tekib, seda suurem on oht, et inimene satub sõltuvusse endorfiinide vabanemist esilekutsuvat ainest; - ainevahetuse iseärasused, mis on põhjuseks siseorganites, eeskätt maksas tekkivatele kiiretele muutustele, mis on iseloomulikud mõnuaine nn. omaksvõtmisele organismi poolt; - närvisüsteemi kahjustused - haigused, traumad, mürgistused, pikaaegne kurnatus jne. Tulemuseks on: 1) vähene vastupanu meelemürgi bioloogilisele toimele;
annaabi.ee 
