puudus), füüsilised ja psühholoogilised (vigastused sportlastel, eksamipalavik), kognitiivsed. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline. Mõlemad koosnevad aferentsetes ja eferentsetest närvikiududest. Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem avaldavad vastupidist toimet mõnedes organites (nt süda), kuid samasuunalist mõnedes organistes, nt süljenäärmed. Kui on aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, siis on rahuloluseisund. Lihtsalt oled. Sümpaatilised ja parasümpaatilised toimed: Mõlema erutusefektid on suures osas vastassuunalised. Sümpaatiliste närvide äriitus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, para sümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes on enamasti parasümpaatiline innervatsioon
täitumisega ning sõltub suurel määral tema teadvuse tasemest, kujutlusest elu mõtte ja eesmärgi üle. Õnn võib olla ka ootamatu ja üllatav väljaspool isiku mõjuulatust tekkiv seisund – loteriivõit, pärandus, varanduse leidmine, kohtumine väärika isikuga jms. Ühiskondlik moment on siin kaudne – õnn on ju subjektiivne tunnetus. Kui eristada õnne ja õnnelikkust, siis õnn on ülev meeleolu, õnnelikkus aga pikemaaegne rahuloluseisund. Loovuse eesmärgiks on õnne seisundi saavutamine. Õnne kategooriat kasutatakse inimeste motiveerimiseks – medalid, aumärgid, kiituskirjad, diplomid, preemiad jms loovad üleva positiivse meeleolu ja innustavad loovatele tegudele. See kõik on aga ajutine ja lühiaegne. Au on subjektiivne mõiste, mis iseloomustab ühelt poolt inimese arusaama enda väärtusest, nn eneseväärikus, teiselt poolt on au aga ühiskonna hinnang isiku kõlbelisele tarkusele, mida nimetatakse väärikuseks
annaabi.ee 
