eluga rahulolu koosneb rahulolust erinevates elusfäärides: rahulolu perekonnaelu, sõprade suhete, tervise, iseenda edukuse, majandusliku olukorraga jne (Campbell 1981). Subjektiivsed indikaatorid ei peegelda ainult objektiivset olukorda, vaid näitavad ära ka lõhe ootuste ja tegeliku olukorra vahel. Seega toovad subjektiivsed hinnangud esile probleemsed elusfäärid, kus esinevad barjäärid eesmärkide (näiteks elamistingimuste või peresuhete parandamine) täitmiseks. Individuaalsed rahuloluhinnangud kujunevad erinevate sotsiaalsete võrdluste teel (võrrelduna referentgrupiga, varasema olukorraga või ideaalseks või sobilikuks peetavaga). Sotsiaalsed suhted Sotsiaalsed suhted on vahendiks indiviidi kuuluvus-, tunnustus- ja turvalisusvajaduse rahuldamiseks ning mõjutavad oluliselt individuaalset elukvaliteeti. Paugam ja Russel (2000) eristavad kolme tüüpi sotsiaalseid suhteid: suhted perekonnas ja leibkonnas; suhted sõprade,
asutusi ja on seeläbi aktiivsemad enda arvamuste avaldamiseks küsitluslehtede täitmisel. Neljas küsimus oli rahulolu küsimus iseenda kohta (vt Joonis 7). Tegemist oli kombineeritud küsimusega, kus avatud küsimusele ühtegi valikvastsust ei pakutud. Ei ole rahul 15% Rahul 75% Väga rahul 10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% Joonis 7. Vastanute rahuloluhinnangud iseenda välimuse suhtes Schneideri väite kohaselt (Schneider 2000:19) on ilu meie ühiskonna võtmesõna. Tänapäeva naine püüab hoolega oma välimust ideaalilähedaks muuta. Küsimusele 31 vastanud naistest olid 83 oma välimusega rahul, 11 lausa väga rahul ja vaid 16 naist arvasid, et ei ole piisavalt kenad. Siinkohal võib järelduseks tuua Sangla väite kohaselt (Sangla 2005: 10), et inimesed, kes on rahul oma välimusega, mõjuvad
annaabi.ee 
