meelelaad? Sellele ksimusele vastuse saamiseks piisab sna lihtsatest thelepanekutest: niteks enda puhul saame me jlgida, kas mrkame enda mber ja enda seeski pigem head kui halba, kui juhtub mingisugune nnetus vi aps, kas vtame siis seda kui "karistust" vi kui vimalust ppimiseks .On selge, et positiivse meelelaadiga inimene keskendub oma elus pigem heale, ehk teisisnu ritab elust lbi minna naerusuiselt ning vtta probleeme kui uusi vljakutseid. Nemad tunnevad end ka nnelikumana ja rahulolevaina ning nad julgevad elda, et nad on nnelikud. Lisaks mjutab nne enesehinnang ning ka enesekindlus. Kui me oleme vga kurjad ja tuimad inimesed ja ennast ei armsta , siis ei suuda me ka teisi armastada ja siis ei armsta teised ka ju meid ning inimesed muutuvad siis nnetuks, langevad masendusse ning mtlevad negatiivselt . Seega juhimegi ise ennast ja mjutame sellega enda nne . Enesekindlad inimesed tulevad aga enesega toime ja vajavad vhem teiste abi selleks. Kui ta mingi asja ette
3) Kuidas neid soodustusi/eeliseid saame "maha müüa"? Lisaks huvidele on tegevusplaani koostamisel vaja analüüsida ka huvigruppide mõjujõudu. Huvigrupid erinevad mõjujõult ja huvi poolest projekti suhtes (vt. joonis 6). Suure mõjujõuga projektist huvitatud isikud peavad olema projektijuhi peamiseks fookuseks, sest on olulisimad projektiedu mõjutajad (sektor D). Teiste sektorite esindajatega tuleb tegeleda vastavalt vajadusele informeerida, hoida rahulolevaina või viisakalt, kuid projekti teemadel vähe suhelda. Joonis 6. Huvigruppide mõjujõu ja huvide maatriks. Lisaks eelnevale analüüsile on oluline läbi mõelda suhted huvigruppide vahel, kes on projektikommunikatsioonis ,,väravavaht" ning (esialgu) varjatud huvigrupid. Mõned huvigruppide esindajad võivad olla omavahel seotud (ka informaalselt) või võivad tekkida suhted seoses projektitöö arenguga. Selliste seoste teadvustamine ja huvigruppide kaardile
annaabi.ee 
