Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada sedööver. Tsunftikord, mis oma tekkeajal aitas käsitööoskustel täiustuda, hakkas pikkamööda oma rangete reeglitega selle arengut takistama (Kõiv, Raudkivi 1996: 81-82). Keskaegsete Eesti linnade elu-olu Jüriöö ülestõus ning sellele järgnenud repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad Tallinn, mile elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju. Näiteks Rootsis ja Soomes polnud sellal ühtegi nii suurt linna. Stockholm oli Tallinnaga võrreldes vaid linnake, Helsingit polnud aga veel olemaski. Helsingi asutati alles aastal 1550 kalurikülade ühendamise teel, et
Saksa Ordule, kes omakorda loovutas selle järgmisel aastal väikese vaheltkasuga Liivimaa Ordule. Võiks öelda, et too sai maa poolmuidu. "Must surm" Euroopas 8. EESTI RAHVASTIK JA MAJANDUSOLUD, LINNAD JA KAUBANDUS 14.-16. SAJANDIL RAHVASTIK. Jüriöö ülestõus, sellele järgnenud julmad repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared). Teiste rahvaste liikmeid elas Eestis vähem. Linnadest olid suuremad Tallinn, mille elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni, ja Tartu 5000-6000 elanikuga
annaabi.ee 
