panema, haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale. Koalitsioonisõjad. Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.saj algul. Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud) Paul I- venemaa keiser(1796-1801) Aleksander Suvorov- Venemaa keisririigi väejuht, kelle juhtimisel ei kaotatud mitte ühtegi lahingut. Amiens’i rahu oli 25.märtsil 1802 Pr.maa Amiensi linnas Prantsusmaa ja UK vahel sõlmitud Rahulepinuga tunnustas UK Esimest Prantsusmaa vabariiki. See tähendas alatest 1798.a püsinud Napoleini-vastase teise koalitsiooni lagunemist. Lepinuga lepiti kokku sõjavangide vahetus, UK pidi loobuma enamusest I ja II koalitsioonisõjad vallutatud aladest: Kapimaa ja Hollanid Lääne-India tuli tagastada Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist
enam mõtet mängida mõlema huvipoolega, otsivad rahu. 1615 jõutakse hollandlaste ja inglaste vahendusel rahuläbirääkimisteni ( peamiselt inglaste, olid huvit kaubanduse normaliseerimisest ja vene kaubandusest). Läbirääkimised ei jäänud 1615 aastasse, rootslased esit liiga suuri nõudmis, eelkõige põhjater loode-venemaal. Rootslased võtavad ette viimase katse vallutada pihkva, ei õnnestu. Sügisel 1616 algavad läbirääkimised mõlemale poolele sobivamas võtmes. Päädivad uue rahulepinuga, mis oleks täisrahu. 27.veebr 1617, sõlmitakse Stollovo külas. Rahuleping sõlmitakse pikaks ajaks kuni 1656 aastani. Ingverimaa ja kägisami lähevad rootsi iigi koosseisu. Rootslased olid hõlmanud rohkem ,kui ingverimma ( nt Novgorodi), rootslased tõmbavad enda väed nendest välja. Rootslased lõpetavad Vene poolte abistamise, tunnustavad vene tsaarina Romanovit. Venelased loobuvad enda pretensioonidest ( eestija Liiivmaale), rootslased saavad sõjakahju, ette nähtud rahas, mis
annaabi.ee 
