Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia
Ameerika üldsuse silmis. Samal ajal tehti edusamme Pariisi rahukõnelustel, kui Kissinger ja Põhja-Vietnami esindaja jõudsid lähemale relvarahu kokkuleppele, kuna mõlemad mehed mõistsid, et USA taandumine konfliktist on saamas reaalsuseks. Rahvusvahelisel rindel hoidis Nixon Põhja-Vietnamit surve all, lõdvendades pingeid NSV Liidu ja Hiinaga. Nii Nixon kui Kissinger mõistsid, et Lõuna-Vietnam ei suuda ilma USA vägedeta vastu pidada. Ometi pidi Ameerika osalus sõjas lõppema. Rahulepetes nõustus Ameerika sellega, et Lõuna-Vietnamisse jäävad sisse kommunistlikud sõjaväeüksused. Põhja-Vietnamlased olid aga nõus lubama Lõuna-Vietnami valitsusel USA toetusel püsima jääda. See mööndus oli kommunistidele omajagu nuhtluseks kaelas, sest andis Lõuna-Vietnami valitsusele teatava legitiimsuse. 1972. aasta 8. oktoobril jõudsid kaks poolt Pariisi rahuläbirääkimistel kokkuleppele, mis ei puudutanud aga lõuna-vietnamlasi
annaabi.ee 
