Kuidas Saksamaa sammus 2. maailmasõja suunas Aastatel 1914- 1918 toimus I MS, kus Saksamaa eesmärgiks oli purusteda Pransusmaa ja seejärel Venemaa, kuid tema plaanid ei läinud korda. Saksamaa sai lüüa ja valitsev dünastija Saksamaa keiser kukutati. Saksamaa ei saanud sellega leppida, ning hakkas valmistuma teiseks MS- ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma
kuulutati Reini DE militariseeritud tsooniks kus Sakslastel ei tohtind olla sõjavöge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka endise liitlastega Austri-ungari keisri riik lakkas olemast. Hävinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki - Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama Versai systeemiks. Versai rahuleingu koostis osaks oli Rahvasteliidu loomine, see oli rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti rahvusvaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuuriliste koostöö korraldamist rahvaste vahel. Aastatel 1929-1933 toimus ylemaailmne majandus kriis, mi sai alguse USAs. Kriisi peapõhjuseks oli ületootmine, kriis puudutas ka valusalt Eesti majandust. 1930ndatel aastadel tekkisid maailmas mitmeid sõjakolded, mis viisid välja
annaabi.ee 
