Kui avastatakse uus söödamaa, otsitakse läheduses ka sobiv pesapaik, kuhu siirdub osa töölisi, võttes kaasa ka emaseid ja hauet. "Mustlaslik" eluviis annab vaaraosipelgatele suure kohanemisvõime, soodustades levikut ja paljunemist.Ürgselt on vaaraosipelgas röövtoiduline, kunagi moodustasid tema põhitoidu putukad, keda ta praegugi eelistab. Inimese kaasüürilisena lepib vaaraosipelgas paratamatult meie toiduga. Vaaraosipelgas pole suur ehitusmeister, rahuldudes käigustikega, mis enamasti paiknevad ligipääsetavates kohtades: müürides, põranda all või seintes soojatorustike läheduses, eriti kohtades, kus on piisavalt rõske. Vaaraosiplegate leidlikkus pesapaiga otsimisel on piiramatu. Eelistatud elukohtadeks on pesumajad, haiglad, sööklad, restoranid. Vaaraosipelgate leidmine viimatinimetatud rohke külastatavusega paikades on ilmselt ka hooletute reisijate süü. Vaaraosipelgast on kujunenud oluline hügieenikahjur
esemetelt. Kuna vangid on aheldatult olnud terve oma elu, peavad nad varje tõelisteks. Varjude üle arutatakse ja luuakse algelisi teaduseid. "Neil oli seal kombeks tänada ning austada seda, kes nägi kõige täpsemalt mööduvaid varje, mäletas kõige paremini, millised varjud neile tavaliselt eelnesid, järgnesid või esinesid samaaegselt, ja suutis selle põhjal kõige paremini ennustada, mis on tulemas."2 Rahuldudes ainult meeleliselt tajutava maailmaga, näeme vangide kombel vaid näilikku maailma. Reaalse maailma tajumiseks peab küündima selleni, mis paikneb selja taga. Ideede maailma saab vaid mõtlemise abiga. Platoni järgi kuulub kõige aluseks olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, ainult ideede maailma. Ideede maailmas on iga näilises maailmas eksisteeriva eseme kohta idee."Me räägime kaunist kui sellisest ja hüvest kui sellisest- ja see käib kõigi asjade kohta,
Õppematerjal 8. klassile VALGEORÜKS on suurepäraselt kohastunud kõrbeeluga. Ta on keskmise suurusega antiloop (õlakõrgus umbes 1 m), kes saab varju pugeda ka väikeste sagsis puude alla ning vajab suhteliselt vähe toitu. Uute karjamaade otsinguil suudab orüks läbida tohutuid vahemaid, ka kraabib ta toiduks mullast välja taimede mugulaid ja juuri. Ta tuleb toime joogiveeta, rahuldudes taimedele langenud kastega. Liigse küttimise tagajärjel kadus ta loodusest 1979. aastal, kuid hiljem on teda õnnestunud taas sisse tuua Araabia poolsaarele. DROMEDAR kodustati Araabias 4000 aasta eest ning viidi sealt Põhja Aafrikasse, Indiasse, Pakistani ja hiljem ka Austraaliasse. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Nad saavad sulgeda ka ninasõõrmeid,
annaabi.ee 
