kompleks, mis oleks täielikult inimese meelevallas ja vältida oma õnnelikkuse-püüdluse sidumist millegi sellisega, mida indiviid täielikult ei kontrolli. Et viimatiosutatud olukorda vältida, tuleb oma soove ja vajadusi mõistuslikult klassifitseerida ja hinnata. Siin tuleb nüüd mängu mõistus: selle ülesandeks on leida õige tee mitte-mõistuslikult antud eesmärkide saavutamiseks. Kannatuse allikaks on rahuldamatud vajadused. Järelikult ei tohi inimesel olla rahuldamatuid vajadusi. Selleks tuleb uurida inimlikke vajadusi ja eristada nende seas loomulikke ja tühje, s.t. üksnes ettekujutatud vajadustest tulenevaid soove. Loomulike seas tuleb seejärel eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid soove. “Paratamatud soovid” on sellised, mille rahuldamatus viib paratamatult halvale kehalisele enesetundele ja hingelise meelerahu kaotamisele. Sellised on näiteks vajadus toidu, riietuse, peavarju ja elukeskonna tundmise järele
Kaupade vähene diferentseeritus Tehnoloogia ainuvalitsemine Allikas: Srnivasan. Marketing Research. Fall 1996. Kõrge rahulolematuse peamine või isegi ainupõhjus ei ole sugugi kehv toode või teenus. Tihti on ettevõte ligi meelitanud valed kliendid, kelle vajadusi ei ole võimalik rahuldada. Samuti ei ole firma oma õigete klientide kogemuse puhul rakendanud õigeid heastamismeetmeid. Sageli ei lasta rahuldamatuid valesid kliente ehk nn raskeid juhtumeid firma juurest ära minna. Ja kuna neid üritatakse pidevalt paremini teenindada, siis neelavad nad pidevalt firma ressursse, mõjuvad negatiivselt klienditeenindajate moraalile ja lisaks diskrediteerivad firmat massidele. Seega pole mõtet tegeleda kõige rahulolematutega. Kuigi rahulolu uuringud on firma elujõulisuse heaks indikaatoriks, võib ainult nendele tulemustele toetumine saada firmale saatuslikuks. Rahulolu uuringud peegeldavad