on enesest mõistetav, nemad kasutavad pigem autoritaarset kasvatusmeetodit. Nad nõuavad oma lastelt palju, mis võib olla pole vastavad lapse võimetega ja kuna laps ei suuda selliseid tingimusi ja ootusi täita otsustatakse teda karistada, et ta tekas kellele peab ta kuuletuma ja kuidas oleks õigem asju sooritada. Tänapäeva noored suures segaduses kasutavad pigem mittesekkuvat kasvatust, kehtib kui lapsed on tulnud liiga varakult ja siis jäävad enda kui noore vajadusesd rahuldamatta ning samas ei osata ka õigesti lapsele tähelepanu pöörata õigeid tegevusi leida ning pigem antakse siis lasele õigus ise otsuatada ja teha mida tahab. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. Vähese vaba aja, mille vanemad lapsega veedavad, üritavad nad mitte käitumisnorme kehtestades mööda saata, vaid veeta aega positiivselt ja kvaliteetselt. Lapsele soovitakse pakkuda parimat
rendileping, liisingleping, laenuleping, veolepingud, kindlustuslepingud jne. Pankrott Pankrott on kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Pankroti avaldus tuleb esitada esimese astme kohtule. Avaldust võib estitada nii võlgnik kui võle usaldaja. Kohus peab 10-e päeva jooksul otsustaama kas alustada pankroti menetlust või mitte. Kui otsus on jaatav, siis lõpptulemusena on 4 võimalust: 1. jätta avaldus rahuldamatta. 2. Raugemine 3. Kompromiss 4. Halduri lõpparuande kinnitamine Kui pankrotimenetlus otsustatakse alustada, siis määratakse ajutine haldur kellel on 2 põhiülesannet: 1. ülevaade varadest ja võlgadest 2. vara säilitamine Kui lõpuks otsustatakse välja kuulutada pankroti otsus, siis ilmub see riigiteatajasse. Halduriks võib olle järgmine isik: 1. vandeadvokaat 2. isik kel on pankrotihalduri tunnistus Halduri põhiülesanded: 1
annaabi.ee 
