Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik (,,tasuja" ,,Villu võitlused" ,,vürst Gabriel e pirita kloostri viimsed päevad" ,,tallinna narrid ja narrikesed") Rändas maailmas ringi, kõrgelt haritud, töötas õpetajana erinevates kohtades, lõpetas kohtuniku tööga, suri rahukohtuniku ametis. Fr.R.Kreutzwald õppis arstiks, Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.
Uluotsa populaarsemaid töid. Peterburis osales noormees aktiivselt ka kohalikus seltsielus, ta oli eestvedajaks korporatsioon Rotalia loomisel. Korporatsiooni põhiideeks oli eesti kultuuri ja rahvusluse alalhoidmine ja venestamise mõju nõrgendamine (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1918. aastal naasis J. Uluots Eestisse, töötades mõnda aega Haapsalus rahukohtuniku ning kohtu-uurijana (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Eesti Vabadussõja aastail 4 (1918-1920) oli ta üks neid poliitikategelasi, kes koondusid Põllumeestekogude ümber. Aastail 1919-1920 oli J. Uluots Põllumeestepartei peahäälekandja Kaja vastutav toimetaja. J. Uluots töötas rahukohtunikuna ja kohtu-uurijana Haapsalus, aitas kaasa ka
annaabi.ee 
