ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse: · Üldvalimistel; · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). M is on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul.
ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse : · Üldvalimistel; · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). Mis on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul.
annaabi.ee 
