esimesi Kölni jumalarahu 1083. aastast. Levisid ka jumala vaherahud (treiega Dei), millega määrati rahuperioode (kirikupühad, paastuaeg). Jumalarahu eeskujul hakkasid ilmalikud valitsejad rakendama maarahu (Landfrieden). Kuninga pealesunnitud otsus alamatele, hõlas kogu maa ala, kus kuningas viibis ning kuritegu loeti suunatuks mitte otseselt kannatanu, vaid kuninga vastu. Keelati vägivald relvitute vastu, sinna alla käisid ka juudid. Lisaks määrati rahukohad ja ajalised vaenukeelud. Esimene maarahu pärineb aastast 1093. (nn Svaabi rahu). Inkvisitsiooniprotsess kui kohtuprotsessi tüüp: Juurdlusprotsess. Inquere küsitlus. Kujunes välja 12.-13. sajandil. Kohtupidamine, kus kohtunik ise küsitleb mõlemaid osapooli, viib läbi juurdlust, kuulab üle asjaosalisi. Sai alguse krikliku õigusmõistmisena. Seda iseloomustas kohtu soov tuvastada tõde ning seetõttu tegeles kohus ratsionaalsete, mõistuspäraste tõendite uurimisega
maarahude süsteem. Maarahu hõlmas kogu maa-ala, kus kuningas viibis. Maa-alal, kus kuulutati rahu välja ja sooritati kuritegu, siis see oli kuninga solvamine. Esimene maarahu kirjalikult 1093 a. Shvaabi rahu. Kogu protsess areneb, tulevad uued rahuseadused. Kui süsteem välja kujunes, võib rahud liigitada: Kõikehõlmav rahu Mainzi maarahu 1103, kehtis 4 aastat. Vaenutsemine oli keelatud neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Kohad, kus oli keelatud vaenutsemine, rahukohad: kirik, kabel, klooster, kodu, veski, maantee. Keeld võis puudutada ka isikuid: vaimulikud, kuninga ametnikud, kuningas, kuninga kaaskond. 18 7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 a. koostatud õigusraamat alamsaksamaal e. Saksen Spiegel, saksi õiguspeegel. See oli esimene kodifitseeritud tavaõigus. Kogutud süsteem, üksikaktid, suulised normid, laiali
annaabi.ee 
