"Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi kloostri refektooriumis Wunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884-1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali asuvad Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai
"Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi kloostri refektooriumis Wunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884-1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali asuvad Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai
luterluse tähendust, kujutas ta sageli neid sündmusi reformatsiooniaegsel Saksamaal, s.o XVI sajandil toimuvana. Ta jäädvustas maalidel ka omaaegseid inimesi (sh oma ema Maarjana). Peale altarimaalide ("Kristus ristil", 1866, Tallinna Toomkirikus; "Kristus ristil", 1884, Narva Aleksandri kirikus, hävinud jt) teostas ta suuri freskotsükleid Loccumi protestantlikus kloostris Hannoveri lähedal (1886- 92), Düsseldorfi Rahukirikus (1899-1906, peaaegu täiesti hävinud) ning üksikuid seinamaale Düsseldorfi Põhjakalmistu kabelis (1910-11) ja Molheimi Peetri kirikus (1912-13). Tööde vorm on põhiliselt realistlik, tuntavad on Vana-Madalmaade maalist saadud mõjutused. E. von Gebhardt võttis eeskuju 17. sajandi Hollandi maalikunstist, rõhutas nii süzees, värvis kui ka kompositsioonis mõistuspärasust ja loogilist süsteemi ning seostas sellega maastiku ja figuuri naturalistliku kujutamise. (kaarlikogudus
annaabi.ee 
