Stanzel, Franz K.: Theorie des Erzählens, Göttingen 1. Auflage 1979. Vogt, Jochen: Aspekte erzählender Prosa. Eine Einführung in Erzähltechnik und Romantheorie. Opladen 1990. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on eepika? Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatatakse? Tutvuge Genetti eepilise teksti analüüsi põhimõistetega. Katsetage neid mõisteid Viivi
Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? - Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? - Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? 20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? 21. Mida mõistetakse sündmustiku(, ) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? - Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid
annaabi.ee 
