meie soovisime meie oma riik. Mina pean oluliseks rajada ausamba Vabadussõjas osalejatele. Vabadussõja võitmine on selle alus, et me üldse saame rääkida vabast Eestist. Vabadussõja võit tõestas, et üks väikeriik on iseseisvumiseks võimeline mis ei olnud tolle aja Euroopas sugugi iseenesestmõistetav. Me oleme ju näinud tervete rahvaste kadumist suure Venemaa avarustesse. See andis meile jõudu 20 rahuaasta jooksul üles ehitada demokraatlik ühiskonnakorraldus ning kasvatada üles põlvkond, kes 50 okupatsiooniaasta jooksul suutis säilitada vaba Eestit oma südameis ja mõtetes. Ilma nende 20 aastata poleks me ilmselt täna vabad. Seega kujundlikult öeldes enne oli Vabadussõda, seejärel vabadus. Iseseisvumise eeldusteks olid kultuurilised eeldused (ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti), majanduslikud eeldused (talude päriseksostmise tulemusena
preemia." Sigridit tuli õnnitlema palju rahvast üle kogu Norra. Kui Sigrid Stockholmist tagasi jõudis, seisid tuhanded inimesed Lillehammeris, tõrvikud käes. Sigrid annetas suure summa rahast arenguhäiretega lastele, andis raha ka kirjanikeühingule ja kirikule. 30. aastatel kirjutas ta palju. 1939. aastal suri tütar Maren - Sigridi arenguhäiretega nn jumala laps, kes kunagi täiskasvanuks ei saanud. 1939. aasta oli viimane rahuaasta. Kui Norra sattus 1940. aastal okupatsiooni, soovitasid võimud Undsetil põgeneda. Ta oli liiga teravaid sõjavastaseid artikleid kirjutanud, ta oli maailmakuulus, Norrasse jäämine võis talle ohtlik olla. Sigrid põgenes suuskadel koos teiste põgenikega Rootsi piiri poole. Rootsi jõudnud, sai ta ühe öö rahulikult magada. Hommikul sai ta teada, et tema poeg Anders oli rindel surma saanud. Edasi siirdus Sigrid Ameerikasse. Side kodumaaga oli nõrk, Svarstadi surmast sai ta
annaabi.ee 
