aastaga korrastatumaks. ''Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.'' Nõnda ütles vana Andres nooremale, põhjendades, miks ikkagi peab olema visa ning tööd tegema nii palju. Andres tegigi palju tööd nii maa harimisel, hoonete ehitamisega, lootes et see toob ka lõpuks armastuse ja rahu kõigile. Ilus mõte, ning kui uskuda, siis paljudele on see olnud tugipunkt, millele toetuda, et saada eluraskustest üle rohke rahmeldamisega, tööd tehes ja peret toites, seda mitte ainult Anton Hansen Tammsaare romaanis, vaid ka tänapäeval. Paljud aga pigem annavad alla, et saavutada seda armastust, seetõttu peaksid nii mõnedki inimesed Andrese visadusest õppima. Õppida tuleb aga ka seda, et teised ei pruugi nii tugevad olla, ning sellega peab arvestama, muidu võib see nõrgestada ja kustutada eluvaimu, sellega et nad ei suuda, tugeva inimesega sammu pidada, nagu seda juhtus Andrese naise Krõõdaga.
Säärase olukorra ideaalseks näiteks on ,,Tõe ja õiguse" esimeses osas Andrese töökus. Üheselt mõistetav on see, et töö oli talus esmatähtis, et toit oleks laual ning katus peakohal. Seda teadis peremees hästi ning rügas suvel põllul ja talvel metsas ehast koiduni. Paari aastaga oli tulemus käes elujärje paranemise näol. Ometigi lähemal süvenemisel on sellelgi teol oma varjupool, sest Andrese rahmeldamisega põllul avaldus ka retsessiivne efekt. Töö algusaegadel tundus Krõõdale ning lastele, et peremees isoleerib end tööga. Näis, et põllutöö on hea ettekääne suhtluse vältimiseks. Ometi oli see paratamatu, sest Andres vaatas rohkem tulevikku. Mees tahtis, et lastel oleks hilisemalgi ajal hea elu. See pimestas meest oleviku suhtes. Ometi ei saa seda talle pahaks panna, sest laste sirgudes läkski pere elu paremaks. Seega on olemas olukordi, milles ei saagi