Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse. Eestis sajab keskmiselt 500-700 mm aastas, kõige rohkem suve lõpus. ( Eneke 3, kirjastus "Valgus", lk 272 ) Sademete liigid: Kui õhutemperatuur on väga madal, muutub veeaur tillukesteks jääkristallideks ning moodustuvad lumehelbed. Lumi võib enne maapinnale jõudmist sulada. Lörts on osaliselt lume ja vihma segu. Vihmapiisad võivad pilvedes külmuda ja moodustada raheteri. Raheterad koosnevad mitmest jääkihist. Kaste langeb maha siis kui, soe ja niiske õhk liigub üle jaheda aluspinna ning veeaur kondenseerub maapinnal.
Mis on rahe? Rahe kujutab endast ümmargusi või ebamäärase kujuga jäätükke. Tõusvad õhuvoolud kannavad raheterad pilve kõrgematesse kihtidesse, kus veekihi külge kleepuvad lumekübemed. Tera muutub raskemaks ja langeb allapoole. Allpool seguneb tera allajahtunud piiskadega, kattes rahetera uue läbipaistva jääkihiga. Selliselt liiguvad raheterad rünksajupilvedes tõusvate ja laskuvate õhuvooludega mitmeid kordi üles-alla. Kui tõusvad õhuvoolud ei suuda lõpuks suuremaid raheteri enam üleval hoida, langevad need rahesajuna maapinnale. Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks. Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti
annaabi.ee 
