erksust ja elevust tuhmidesse ja lühikestesse sügispäevadesse ning rõõmunatukesi inimeste ellu pikkadel sügisõhtutel. Usuti, et mardiõhtu pühitsemine toob õnnistust põldudele. Pereisa pruulis mardipäevaks õlut ja pereema küpsetas odrakaraskit, et talu söögilaud oleks pühapäevasem. "Siis on põlluhaldjas sellest meelitatud ning laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud." Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind, karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus. Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine. Ainult rohelised rukkiorased rõõmustasid silma koos Tikamäe kuuskede ja mändide igihaljusega. Enne marti olid naised virgad, et saada Mardile mauk kaela riputada. Ja viht linast ja takust lõnga pidi mardipäevaks tingimata juba valmis olema
10.1. Luuletus Tõrust mullas tõuseb tamm- puu, mis kõigist tugevam. Nii väeti on ta alguses kui pajuvits või habras haab, kuid niiskuses ja valguses tast võimas vägilane saab. See elus tõru, mis sul peoas, on looduses ju imeteos... 24 10.2 Luuletus Leili Andre *** Sina, kaunis tammekene! Tahan olla kui su oksad, mis ei paindu ega murdu, murdu ei tuulte tusatujul, vihurite veeretusel. Ihkan olla kui su lehed, mida sügisvihm ei võta, rahehood ei oksi rapsa. Soovin olla kui su juured- sügavalt ja kindlalt mullas. Tahan tõruna veereda. Tahan tammeks sirguda! 25 10.3 Tamme-Lauri tamm 26