arenenud riigid Tootmise Toota enda Paljud kaubad Tervele maailmale eesmärk riigile, vähesed teistele riikidele kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, vahetamine paberraha virtuaalselt Riiklus areng Provintsid ja Riik (emamaa ja Üle kogu maa maakonnad kolooniad) Demograafilise Traditsiooniline Deograafiline Kaasaaegne siirde areng plahvatus Põlvkondade vaheldumine
raha(pangakaar Koos kaubandusega did). Palju areneb ka rahandus. kasutatakse ka Järjest rohkem levib Raha puudub Palju kasutatakse laenuraha ning elektrooniline raha sest seda ei vahetuskaupa või siis vääripabereid ( pangakaardid). Sula Rahavormid vajata müümist-ostmist kasutatakse järjest vä Riiklikuse areng Riigid Keerulisemad suhted Riigid on Riigid teevad omavah puuduvad, inimeste vahel viisid tekkinud ning järjest rohkem koostö rännatakse riikide tekkimiseni neil on mis hõlmab nii poliitik paigast teise omavahelised majandust, haridust,
teevad paberraha võltsimise keeruliseks. Võltsimiskindlad peavad olema ka erisegudest valmistatud metallmündid.2 1 Eesti Pangaliit. http://www.pangaliit.ee/et/component/glossary/Pangandusterminite-sõnastik 2 Ettevõtlusõpik : https://pood.eek.ee/download.php 4 2. RAHA AJALUGU Ammustest aegadest on väärismetallid kuld ja hõbe olnud populaarseimad rahavormid. Kuid rahana on kasutatud ka vaske, teokarpe, pärleid, nahku jms. Aegade jooksul on otsitud ühtset etaloni kaupade väärtuse hindamiseks. Pikka aega oli selleks mõõdupuuks kuld. Kullastandard seisnes mitmete riikide keskpankade poolt kehtestatud süsteemis, kus oma valuuta vahetuskurss oli kulla suhtes fikseeritud. Kullastandardi kasutamiseks ei olnud vaja riikidevahelisi kokkuleppeid. Kullastandardi ristiisaks võib pidada Inglismaa rahapaja juhti Sir Isaac Newtonit, kes oli
määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Raha on kuntslik sotsiaalne tinglikkus. 4. Raha funktsioonid Raha ülesandeks on olla maksevahend, väärtuse säilitajaja arvestusühik. Eri ühiskondades kasutatavad rahavormid on aja jooksul muutunud. Eriti levinud vormidena tuleks nimetada kaupraha, metallraha, paberraha ja elektroonilist raha. Raha funktsioonid: · arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust · vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust)
suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Raha on kuntslik sotsiaalne tinglikkus. 4. Raha funktsioonid Raha ülesandeks on olla maksevahend, väärtuse säilitajaja arvestusühik. Eri ühiskondades kasutatavad rahavormid on aja jooksul muutunud. Eriti levinud vormidena tuleks nimetada kaupraha, metallraha, paberraha ja elektroonilist raha. Raha funktsioonid: · arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust · vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust)
annaabi.ee 
