enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi folgil saab kindlasti kuulda mitmeid ansambleid, gruppe, kes tegelevad rahavamuusikaga, nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop-artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see alati ei pruugi jõuda, ikka teatakse rääkida neist, keda on palju reklaamitud ja meediasse upitatud. Aga rahvamuusika ongi see, mida ei pea palju reklaamima, ta siiani levib meie endi kaudu, suulisel teel.
Plaaditutvustuses on nad öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi Folk, Eesti suve üks nauditavamaid vabaõhuüritusi, on koht, kus pärimusmuusikud kokku saavad. Viljandi folgil saab kuulda mitmeid kollektiive, kes tegelevad rahavamuusikaga, mängides laval vanu kandleid, trumme, toru- ja parmupille ning paljusid muid vana aja muusikainstrumente, mida pop-artistid endaga lavale üldiselt kaasa ei tiri, kuid kellele huvi pakub, see oskab ikka end asjaga kursis hoida. Pop-muusika küll domineerib tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani tähtis koht meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muudetud erinevate artistide poolt, aga sõnum, mis inimesteni jõuab, on ikka see, mida alati edasi on püütud anda
annaabi.ee 
