Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat rahvalaulu esitati sageli erinevalt regilaulust pillide saatel ja seda tehti ajaviiteks mitte töö mööda saatmiseks. Uuema rahvalaulu liigid: 1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne)
o Zanriste sarnasused ja erinevused; o Zanriste segunemine o Zanriste koospüsimine folklooripotsessis; o Zanrite tööjaotus; Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul Rahavalaul on laul, mida õpitakse kogemuslikult mõnelt teiselt rühmaliikmelt. Õppimine toimub vabatahtlikult. Rahavalaulu jaoks peab olema mingi rühm, kellele meeldib laulda. 18.-19. Sajandil: o Rahvalaul kui lihtrahvalaul (vastandus kõrgkultuur vs rahvakultuur, professionaalne muusika vs rahavamuusika; kunstipoeesia vs ,,loomulik poeesia"). 20. Sajandil: o Esituse, muusika ja sõnade seotus (laul sünnib lauldes); o Laul ( ja selle juurde kuuluv) õpitakse pärimusrühma liikmena lauldes; o Eripärane kasutusviis ja esitustava;