Jalakat. Teised liikmed on peaminister Tiit Vähi ja Siim Kallas. · 17. juuni 1992 3 Rahareformi komitee võtab vastu dekreedi rahareformi läbiviimisest. · 19. juuni 1992 Kell 21 kuulutatakse rahareformi toimumine avalikult välja. Rahareformi komitee tõstab käibemaksu 18 protsendini ja üksikisiku maksimaalseks tulumaksumääraks kehtestatakse 50 protsenti. · 20. juuni 1992 Kella 4st hommikul kehtib Eestis kroon. · 20. juuni 1992 Rahavahetuspunktid avavad uksed, jäädes avatuks 22. juuni kella 22ni. Kõigile vahetakse kuni 1500 rubla vastu 150 krooni. Raha vahetas 1 096 706 Eesti elanikku ehk 70,4 protsenti elanikest. Keskmiselt vahetati igaühe kohta 136,41 krooni. · 22. juuni 1992 Viljandi Ugala teatris toimub krooniball. · 17. november 1992 Eesti Panga nõukogu kehtestab moratooriumi kolmele pangale: Balti Ühispangale, Tartu Kommertspangale ja Põhja-Eesti Aktsiapangale. Hiljem Tartu Kommertspank sund likvideeritakse. · 14
suured volitused ning selleks valiti Rahareformi Komitee. Komitee võttis vastu kolm otsust, mida nimetati Rahareformi Komitee dekreetideks. Nendes olid sätestatud reformi läbiviimise üldalused ja ettevalmistusplaan. Samuti oli kohustus moodustada rahareformi piirkondlikud komisjonid ja informatsioon reformi ettevalmistamise kohta on riigisaladus. Tuli hakata mõtlema, kuidas raha rohkem kui miljonile inimesele kätte jagada ning selleks moodustati rahavahetuspunktid sellise arvestusega, et üks rahavahetuspunk teenindaks umbes 4000 rahavahetajat ning kokku moodustati üle Eesti 727 rahavahetuspunkti. Komitee Ülesandeks jäi määrata ka baaspangad ehk uued pangaasutused, mille hooleks oli kroonivarude hoidmine ja laialivedamine rahavahetuspunktidesse. Iga maakond pidi looma ja turvama 15-20 rahavahetuspunkti. Oluliseks tööks sai ka elanikkonna nimekirjade koostamine, et teha selgeks, kellel ja kus on õigus raha vahetada