kell 10.00. Pangaarvetel olevad rublad arvestati kroonideks ümber 28. juuniks. Erandiks olid pärast 1. maid 1992 laekunud summa, mis ületasid 50 000 rubla (eraisikud) või 1 miljon rubla (ettevõtted). Need lubati kroonideks vahetada alles pärast raha saatja ja saatmispõhjuse kindlakstegemist. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK (8: 16) . Erinevatel hinnangutel lööb rahareformi ettevalmistuses ja läbiviimises kaasa üle 1% elaniksest, avatakse 727 rahavahetuspunkti. Rahaeform läheb maksma umbes 45 miljonit krooni (6: 60). . KUST TULEVAD RAHATÄHED JA MÜNDID? Riigi sularaha moodustavad pangatähed ja mündid. Eesti sente ja muid münte valmistas Eesti Panga tellimusel Tallinna Juveelitehas aastatel 1991-1996, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 1997 ja 1998 ning Lõuna Afrika firma South-African Mint Company (Pty) Ltd samuti aastatel 1997 ja 1998. Rahatähti mida
Nendes olid sätestatud reformi läbiviimise üldalused ja ettevalmistusplaan. Samuti oli kohustus moodustada rahareformi piirkondlikud komisjonid ja informatsioon reformi ettevalmistamise kohta on riigisaladus. Tuli hakata mõtlema, kuidas raha rohkem kui miljonile inimesele kätte jagada ning selleks moodustati rahavahetuspunktid sellise arvestusega, et üks rahavahetuspunk teenindaks umbes 4000 rahavahetajat ning kokku moodustati üle Eesti 727 rahavahetuspunkti. Komitee Ülesandeks jäi määrata ka baaspangad ehk uued pangaasutused, mille hooleks oli kroonivarude hoidmine ja laialivedamine rahavahetuspunktidesse. Iga maakond pidi looma ja turvama 15-20 rahavahetuspunkti. Oluliseks tööks sai ka elanikkonna nimekirjade koostamine, et teha selgeks, kellel ja kus on õigus raha vahetada. Nimekirjade koostamisel võeti aluseks valimisnimekirjad, kuhu lisati need, kes polnud veel valimisealised ning esialgsed täpsustused tehti ära
annaabi.ee 
