Kõigest aasta tagasi kehtis meie riigis veel täiesti ainulaadne rahaühik Eesti kroon. Tänaseks on see asendunud rahvusvahelise valuutaühikuga euro. Paljudes meis tekitas see kurbust ja trotsi, et meie oma raha nii kergelt tohutuks mündimajanduseks muutus. Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks. Ma arvan, et oli õige otsus minna üle eurole, kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud. Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24. veebruaril uhkelt toolidelt tõustakse, et just seda viisi edasi kanda.
toidu, piirkonna kultuuripärandi jms teenustes ära kasutamiseks. Eestil tervikuna on oma paljude kaitsealadega sellest aspektist hea turupositsioon. Loodusturismi arendamine on ka riikliku turismi arengukava osa. Majanduslik keskkond Eesti üleminek eurole toetab nähtavasti meie turismiteenuste ostmist, sest mitmetest riikidest välisturistidel on lihtsam meile reisida (turismi hinnainfot lihtsam tõlgendada, vähem vajadust rahavahetuseks jm.). Samas võib see lisada ka teatud määral kindlustunnet Eesti kui turvalise reisi sihtmaa osas. Tehnoloogiline keskkond Turismi toitlustusteenuste pakkumisel on mõisatel palju võimalusi kasutada ära vanu retsepte ja tehnoloogilisi toidu valmistamise võtteid, luues seeläbi erilisi ja ka paikkonnale ainuomaseid toitlustusteenuseid-menüüsid. Samuti majutusteenuste jm hoonetes toimuvate teenuste pakkumisel kasutada vanu ja looduslikke tehnoloogiaid
annaabi.ee 
