Eesti 18. sajandi isikud Peeter I Peeter I vallutas 1704. aastal Narva. Samal aastal vallutati ka Tartu linn ja pideva pommitamise tagajärjel linn purustati. Tallinna vallutamist 1714. aastal alustas Peeter I sõjasadama rajamisega. Peeter I rajas manufaktuure, rahavabrikuid, saeveskeid ja söögikodasid nii Tallinnasse, Narvasse ja Pärnu, mis omakorda tõstis Eesti majandust. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti-
vähemalt nädala jooksul.Narva vallutati ruttu. Vangi langenud rootslased lasti koos käsirelvadega minna Tallinnasse ja Viiburisse. Selleks, et ühineda Baltimaadega, oli vaja võtta kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik eelistused. Eestimaa ühendamine Venemaaga 1710.a. muudatused Eestimaal. · Talupoegade olukord pärast sõda ei paranenud, vaid halvenes. · Maa elanikkond oli vähenenud. See tõi kaasa mõisa -ja talumajanduse laostumise. · Rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinnasse, Narvasse ja Pärnusse. · Peeter otsis sadama, mis ei külmu talvel Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" -
võttis. Rootsi ei olnud täielikult kadunud ja seepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonile. Venemaal oli juba küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas sadamate ja paaside rajamist rannikule. Peeter I sai vägahea sadamakoha tänu Tallinna vallutamisele. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ja juhatanud ehitustöid. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust, rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinna, Narva ja Pärnu. Tallinna sadama ainsaks miinuseks oli see, et sadam külmus talveks kinni. Peeter I tahtis, aga sadamat mis ei külmuks, sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu Peeter I kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut, see et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vast rajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada
mõtlema oma positsioonidele. Venemaal oli juba olemas küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas baaside rajamist rannikule. Tallinna vallutamisega sai Peeter endale väga hea sadamakoha. 1714. aastal alustas Peeter Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ehitustöid 4 juhatamas. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust. Rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinnasse, Narvasse ja Pärnusse. Tallinna sadama ainsaks puuduseks oli see, et ta külmus talveks kinni. Peeter otsis aga sadamat, mis ei külmu talvel. Sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu tsaari kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vastrajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua
neilt ära võtnud. Rootsi ei olnud täielikult kapituleerunud ja sellepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonidele. Venemaal oli juba olemas küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas baaside rajamist rannikule. Tallinna vallutamisega sai Peeter endale väga hea sadamakoha. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ehitustöid juhatamas. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust. Tallinnasse, Narva ja Pärnusse rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid. Tallinna sadama ainsaks puuduseks oli see, et ta külmus talveks kinni. Peeter otsis aga sadamat, mis ei külmu talvel. Sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu tsaari kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt
annaabi.ee 
