konservatiivseid perekeskseid väärtusi rõhutava ühiskonnaga, kus ideaaliks on tuumikperekond, range sooline tööjaotus ning meeste autoriteet. See tähendab, et Eesti on ühiskond, kus naistel on võimalused edu saavutada ja end realiseerida väiksemad kui meestel. (Poliitikaanalüüs, 2) Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse põhjalikum omandamine olnud peamiselt meeste privileegiks. (Tasuja 2011) Õnneks aga paljud uurimused on näidanud, et viimasel paaril aastakümnel on meil põhjust
Adler ütleb, et ainult läbi koostöö on võimalik ületada isiklikku alaväärsustunnet. Ta ütleb, et loojate ja geeniuste töö on olnud ka suunatud ühiskonnale, mitte ainult iseendale. Isiksuse kujunemine ja areng ongi kokkuvõttes Adleri meelest eelkõige enesekeskendatuselt sotsiaalse huvi ja koostöö poole. Elu ülesanded Adleri meelest on need põhilised kolm asja, mis on kõige tähtsamad inimese elus: töö, sõprus ja armastus. Töö all ei mõista Adler isiklikku rahateenimist, vaid töö on kõik need tegevused, mis on ühiskonnale kasulikud. Läbi ühiskonnale kasuliku tegevuse (töö) saame me endale rahulolu ja isikliku väärtustatuse tunde. See on just tänu sellele, mis määral me suudame teistele kasulik olla, teistele oma väärtust pakkuda. Sõprust ei pea ta samuti silmas kitsalt, vaid see on sotsiaalne huvi väga lai väljendus (pidev vajadus suhelda teistega, tegutseda koos samaliigilistega). Läbi selle tagame me sideme ühiskonnaga.