Kadariku Spordikool Õppealajuhataja 13. jaanuar 2013 Seletuskiri Mina, Jaan Juurikas, Kadariku Spordikooli 7.a klassi õpilane, läksin 12. Jaanuaril enne kolmanda tunni algust koolimaja kõrval asuvasse kauplusesse Sport, et osta küpsiseid. Olin juba kassa juures, kui avastasin, et rahakotti pole. Müüja hakkas mind varguses süüdistama ja helistas kooli. Kui ma koolimajja taasi jõudsin, läksin kohe garderoobi ja leidsin oma rahatasku põrandalt maast. Vabandan tekitatud segaduse pärast ja luban edaspid oma rahaga hoolsamalt ringi käia. (allkiri) Jaan Juurikas 7.a klassi õpilane Muru 2, 20001 Pärnu Tel 54679239
niivõrd tähtsaks, sest kaasajal saab raha eest osta põhimõtteliselt kõike. See on teinud võimalikuks täita iga väiksemgi kapriis meie eludes. Rahal on hoopis teine tähendus kui enne taasiseseisvumist. Tol ajal tehti tööd ja saadi palka, et ära elada. Palju tähtsam oli preemia, mida said vaid parimad töötajad ja selleks võis olla pääs välismaale, auto vms. See oli asi, mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam. Kaasajal on aga raha see, mis nö õnnelikuks teeb. Kopsakas rahatasku avab uksed kogu maailma ja sellest võimalusest ei ütleks keegi ära. Pragusel ajal väärtustatakse ka haridust ja selle omandamist väga. Tähtis on omandada põhi-, kesk- ja kõrgharidus, et tulevikus karjääriredelil üles poole liikuda ja hea palgaga töökoht omandada. Enne taasiseseisvumist ei väärtustatud haridust nii palju kui kaasajal. Sel ajal oli suurim unistus käia ära kusagil välismaal. Minu arvates on hariduse omandamine tänapäeva ühiskonnas väga oluline
Riigi rahakott, meie kõigi rahakott Ka riigil, nagu meil kõigil, on olemas oma rahakott. Oma üldjoontes on riigi ja tavakodanike rahataskud sarnased: mõlemasse peab raha kusagilt tulema ja mõlemast läheb raha mingiks otstarbeks ära. Üks oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste põhitähelepanu.
· Abielu Elisabetinga oli läbi mõeldud, et lähendada Yorke ja Lancastereid Aadli mõjuvõimu allutamine · Vähendamiseks keelati ära eraarmeed (aadlikutel), Pandi aadlikele peale kõrgemad maksud (raha läks kuninga armee täiustamiseks), loodi nn Tähekoda, kontrollorgan, mis ennetas vandenõud Huvitavat tema kohta · Oli Tudorite ajastule alusepanija Inglismaal · Tema ajal suurenes kuninglik rahatasku 52000 naelalt 142000 naelale · Armastas kaarte mängida, mängis raha peale · Meeldis anda ka jootraha, eriti muusikutele · Mängis meeleldi tennist · Tudorite aeg inglismaal oli 1485-1603 Henry VIII · 1509-1547 · Pidi saama tulevikus isa plaanide järgi vaimulikuks, kuid vanem vend Arthur suri ootamatult, nii sai temast troonipärija. · Katariina oli Arhturi naine, keda Henry armastas, kuid nad ei abiellunud, sest sellel
Tõmbas endale USA ajakirjanduse tähelepanu. Dissidentlus: 1972. aastal hakkas ilmuma Leedu katoliku kiriku kroonika (1972-1987), mis registreeris kõik rahvuslike õiguste rikkumised ja teisitimõtlejate tagakiusamides Leedus. 1970. aastal algas Leedus dissidentlik liikumine. Leedu emigratsioon- Sõda pillutas leedulased üle maailma laiali. Levis nali: "Leedulased on maailma suurim rahvas - süda on Leedus, mõistus Siberis ja rahatasku Ameerikas." Nõukogude võim isoleeris Leedu muust maailmast. USA-s elas 1930. aastal 440 000 leedulast ja mujal veel 100 000. 1944. aastal põgeneti Nõukogude armee eest läände 60 000 leedulast. Peamiselt mindi USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. Põhiosa, kes emigreerusid olid haritlased, ametnikud ja vaimulikud. 1990. aastal USA-s elas 526 000 leedu kodanikku, Kanadas 35 000, Lääne-Euroopas 24 000, Austraalias ja Uus-Meremaal 10 000 leedulast. 9. Taasiseseisvumine:
» «Neetud, teie ju tapsite tema. See on võitja saak.» «Mina -- ja pärida midagi oma vastaselt!» hüüdis Athos. «Kelleks te mind ometi peate?» «See on sõja tava,» lausus d'Artagnan, «miks ei võiks see olla tavaks kahevõitlusel?» «Isegi lahinguväljal ei ole ma seda iialgi teirfüd,» ütles Athos. Porthos kehitas õlgu. Aramis naeratas heakskiitvalt. «Noh,» lausus d'Artagnan, «anname selle raha siis teenritele, nagu lord Winter meile soovitas.» «Jah,» ütles Athos, «ja rahatasku anname mitte meie, vaid inglaste teenritele.» Athos võttis rahatasku ja viskas selle kutsari kätte. «Teile ja teie seltsimeestele.» Taoline heldus mehe poolt, kes ise oli rahast täiesti lage, üllatas isegi Porthost ja sellel prantsuse suuremeelsusel, millest hiljem jutustasid lord Winter ja tema sõber, oli kõikjal suur menu, välja arvatud härraste Grimaud', Mousquetoni, Planchet' ja Bazini juures. Lahkudes d'Artagnanist andis lord Winter talle oma õe aadressi, kes elas majas
annaabi.ee 
