- on peamiselt mikroorganisatsioonid (14 t); - sotsiaalhoolekandeteenuseid pakub 1/3; - suur osa (66%) tuludest on ettevõtlusest; -ligi 1/3 ei kasuta annetusi ega toetusi; - sektori ettevõtlustulu on (2009-2012) kasvanud keskmiselt 18% aastas ning üksuste arvukus 7% aastas. - juba tegutsevad ettevõtted annavad kasvust olulise osa. MT ehk `kolmanda' sektori suurim murekoht on lühiajaline rahastus ning kaasnev pidev projektide tegemine (või pigem `kirjutamine') ja rahataotluste koostamine pikaajalise perspektiiviga arengu asemel (Grenier 2002). Paraku on see väga iseloomulik ka Eestile ... 8.VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS Sõltumatu väike- ja keskettevõtja on Eestis määratletud järgmiselt: 1 · väike- ja keskettevõtja vähem kui 250 töötajat ja aastakäive vähem 50 miljonit eurot või bilansimaht 43 miljonit eurot ning on sõltumatu;
1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011. Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab riigi hetkeolukorra analüüsi, millele toetutakse ministeeriumide taotluste läbivaatamisel ja elarveliste otsuste tegemisel. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumi 2007. Aasta suvine majandusprognoos lubab aastateks 2007 ja