rahareformi läbiviimiseks 20. juunil 1992. Järgnesid mitmed muud pangandussektori tegevust reguleerivad dekreedid, millest olulisemad olid dekreedid hoiuste ümbervahetamise, Hoiupanga hoiuseliikide ning NSV Liidu väärtpaberite kohta. 18. juunil 1992 lisandus Eesti Panga nõukogu kümmekond rahareformi alast normdokumenti ja otsust. [4] 20. juunil 1992 toimus rahareform. Eesti kroon tunnistati ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ning Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK. Igale füüsilisest isikust residendile vahetati kolme päeva jooksul kroonideks kuni 1500 rubla vahetuskursiga 1 kroon = 10 rubla. Sama kursiga vahetati kroonideks peaaegu kogu Eestis käibinud rublamass (hoiused, ettevõtete raha, jne.). Seda kurssi peeti paljude oponentide poolt allahinnatuks, kuid sisuliselt vastas see tollasele turukursile. Asjade hilisem kulg on vaieldamatult
Tavaliselt olid pühamud ehitatud kvaliteetselt ja nende kaitsmine rünnakute eest oli hästi läbimõeldud. Pühamud oskasid ennast kaitsta nii paksude müüridega kui ka tõhusalt kaitsva ideoloogiaga. Paljud uskusid ja pühamehed jutlustasid , et pühakoda rünnanud ja rüüstanud inimene saab jumalalt karistada. Üks kindel põhjus oli usujuhtide parem haritus ja kirjaoskus, mis lubas tekkivaid võla või omandisuhteid kirjalikult fikseerida. Rahalise rikkuse kasvades ja rahasuhete laienedes hakkasid pangateenuseid kasutama ka teised varandusomanikud: valitsejad, kaupmehed jne. Raha hoiustamine koondas pankurite kätte suuri vahendeid, mida nad said välja laenata. Rahasüsteemi tekkimine ning turgude integratsioon lisas eeltoodud ülesannetele lisaks rahavahetuse kohustuse. Esimene tuntav ja kvalitatiivne pööre panganduses toimus siis kui pangateenuste osutamine muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhisissetuleku allikaks.
Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest: Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest: 19. saj - sotsiaalne häbi; 19. saj - sotsiaalne häbi; Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste avaja; avaja; 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused. 20
annaabi.ee 
