Tegelikkuses võtsid aga Rahvakogu otsustest tulenevaid eelnõusid vastu just rahva poolt valitud esindajad Riigikogus. Aastaga sai Rahvakogus tehtud otsustest seaduseks kolm. Lubati muuta veel mitmeid seaduseid, kuid paraku vajus Rahvakogu unustustehõlma. Rahvakogu koondas küll aktiivseid kodanikke ja lõi tuliseid arutelusid päevakajaliste teemade üle, kuid täielikku eesmärki ei saavutatud. Rahvakogu otsused olid kõige rohkem mõjutatud just eelnenud rahastusskandaali poolt, sellepärast käisid mitmed ettepanekud erakondade ja valimisseaduste pihta. Ajakirja The Economist 2013. aasta demokraatiaraporti järgi on aga Eesti kõige suurem probleem demokraatiaga inimeste huvi poliitikas osaleda. Erakondade ja valimisseaduste muutmine ei tooks tulu, sest probleem pole selles, kui suur on erakonnajuhtide mõjuvõim, vaid selles, keda inimesed valivad. Eestis on aga mitmeid valijasgruppe poliitellu kaasamata, näiteks venelased. Vene valijaskond valib aga ainult
Dombrovskis, kes hakkas ellu viima riigieelarve kärpeid ja majanduse restruktureerimist ja kes nüüd 2013a tagasi astus. 2011a saatis president Zalters parlamendi laiali (oligarhide liigse võimu pärast) ja toimusid erakorralised valimised. - Leeuds tekkis vasak-ja parempoolse erkaonna vahel uute populiastilke jõudude esilekerkimin., kes 2003a presidendivalimiste toetasid Vilniuse linnapead Rolandas Paksast, kes võitis, kuid sattus rahastusskandaali, astus tagasi ja sai 2004a uuesti presidendiks Adamkus. 2004a seimivalimsitel võitis taas populistlik Viktor Uspasskihhi Töölispartei, PM-ks aga Brazauskas. Põhiline: vasak- ja parempoolsuse vaheldumine. 2009a sai presidendiks Dalia Grybauskaite. Majandusreformid - Oma raha: Vähi üleminekuvalitsus läks 1992 kroonile, mis seotud Saksa margaga. Lat,Lit oli rublaga paralleelne rahaühik revlis ja talonas, kuid 1993a läksid üle latile
annaabi.ee 
