Seega maanteeprojektidele struktuurivahenditest toetuse eraldamise eelduseks on käesolev teehoiukava. Nõutavad tasuvusanalüüs, kulu-tuluanalüüs, KMH (vajadusel ka muud hinnangud), projekti elluviimise detailne ajakava ning selle eeldusena vajalikud load ja kooskõlastused peavad olema esitatud Tehnilise Järelevalve Ametile (transpordivaldkonna rakendusüksusele) projekti rahastustaotluse osana, enne kui rakendusüksus teeb struktuurivahenditest toetuse andmiseks rahastusotsuse. Juhul kui mõne kavas oleva projekti dokumentatsiooniga on lahendamatuid probleeme, siis kaalutakse prioriteetsuselt järgmisele projektile toetuse andmist. 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted Vastavalt Transpordi arengukavale 2014-2020 on teehoiukava koostamisel lähtutud põhimõttest, et Eesti teedevõrk on väljakujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Väljakutseks on olemasoleva võrgu sõidumugavuse parandamine
realiseerimiseks vajalikud ülesanded. Projekti ajagraafik kirjeldab kogu projekti juhtimise tsüklit, mis algab planeerimisest, sisaldab projekti kirjutamist, juhtimist ja projekti lõpetamist koos aruandlusega. Tegevusplaani/ajagraafiku ja projekti tegeliku elluviimise käigu võrdlemisel saadud kogemusi saab kasutada jätkuprojekti planeerimisel. Projekti ajagraafiku planeerimisel tuleb arvestada, et rahastajad ei rahasta sellist projekti, mille tegevust on alustatud enne rahastajapoolse rahastusotsuse saabumist. Tavaliselt võtab projekti läbivaatamine ja hindamine ning rahastamisotsuse tegemine kaks kuud, seega tuleb projekti algusaega planeerides arvestada, et kui esitamise tähtaeg in 1. juuni, siis projekti planeeritav algusaeg võiks olla 1. august. Projekti kesktvuse planeerimisel tuleb arvestada sellega, et projekti kestvuseks on üldjuhul 12 kuud, kuid mõningatel juhtudel võib projekti pikkuseks olla 18 kuud. Koostööpartnerid
annaabi.ee 
