Euroopa Liidu fondid on läbi projektide panustanud oluliselt Eesti riigi arengusse. Päris suur osa mingi ettevõtmise eelarvest võib tulla just fondidest, sest ilma nendeta ei pruugiks need ettevõtmised üldse teoks saada. Kindlasti annab selline projektide kirjutamise süsteem oma panuse majandusse. Ettevõtted saavad tööpakkumisi, töölised saavad tööd, ettevõtted arenevad ja laienevad ning riik saab koguda rohkem makse. Projektipõhisel rahastusel on aga ka oma varjuküljed. Kui projektiraha on palju, siis seda jagavad inimesed enam ei hooli, millele see läheb. Kirjutatakse projekte, mille panus ühiskonna arengusse puudub või on väike. Eesmärk on lihtsalt teenida raha. Selleks kirjutatakse kahtlase väärtusega sotsiaalseid projekte: koostatakse igasugu küsitlusi ning tegeletakse mingi suvalise teema teadvustamisega, mis kellelegi korda ei lähe. Seda tegevad inimesed aga peavad ju selle eest ometigi palka saama
Eestis tegutsevat noorteühendust. - Noorteühingud MTÜ Noorteühing T.O.R.E. Eesti Skautide Ühing Noorsootöö praktiline korraldus kohaliku omavalitsuse tasandil on delegeeritud kolmandale sektorile. Näiteks osutavad MTÜ kohalikus omavalitsuses avatud noortekeskuse , teavitamise- ja nõustamise teenust jne. Sageli tegutsetakse lepingute alusel ja KOV rahastusel. Näiteks: MTÜ Võru Noortekeskus Noorsootöö valdkonnad Oma ulatuse, tegevuste ja meetodite mitmekesisuse tõttu on noorsootöö jaotatud tinglikult kümnesse valdkonda, mis omakorda osaliselt määravad vastavate teemadega tegelevate noorsootöötajate ja noorsootööasutuste nimetused. Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis lihtsustab noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse hindamiseks.
ka ettevõtte poolne, sertifikaati ei anta. Riigi reguleeritud mudel: riik on kutseõppe pakkuja ja otsustab mida õppida, õpe toimub erikoolides/kutsekoolides, riik maksab koolituste eest, kompenseerib praktikale võtmise, peale õpinguid on võimalus saada tunnistus, mis annab õiguse asuda õppima soovi korral kõrgkooli. Duaalne mudel : erialaliidud ja riik koostöös, kutseõppe on nende kahevahel enne kokku lepitud, kutsekoolid on riigi rahastusel, aga ka koolitatavad maksavad enda eest, ettevõtted saavad finantseerides koolitusi maksuvabastust, kvalifikatsioonitunnistus, mis tagab pääsu tööturule või ülikooli. Tugevad sidemed ettevõtete ja õppeasutuste vahel, siit on pärit ka meil tuntud õpipoisiõpe ja praktika süsteem. Olulised aastad ja sündmused kutsehariduse vaatenurgast oleks vast (peale loetelu kirjeldan iga ühe olemust lähemalt): 1951 aastal loodi kuue riigi poolt Euroopa Söe ja Terasühendus;
annaabi.ee 
