viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Laienemisprotsessi keskmes reformid põhivaldkondades, nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng ja konkurentsivõime ning demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu (IPA II), mille eelarve kogumahuks perioodil 20142020 on 11,7 miljardit eurot. Eesti on jätkuvalt laienemispoliitika toetaja ja seisab selle eest, et laienemistingimused oleksid ranged, kuid õiglased ning riigid, kes on teinud edusamme, peavad saama võimaluse laienemisprotsessis edasi liikuda. Eesti ootab ka laienemisriikidelt järk-järgulist lõimumist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. Eesti Euroopa Liidus: Plussid:
Nendeks on eelkõige olnud SRÜ riigid, kellest mitmed, sealhulgas Venemaa, on praeguseks WTOga liitunud. (Välisministeerium 2013) 5 G7- Jõukate tööstusriikide ühendus 5.1 Riikide koostöö põhimõtted G7-sse kuuluvad seitse tööstusriiki: Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA. Riikide põhimõtteks on kaubanduses osalemise, rahastamise riikide vaheline julgeolek ja rahu. Tööstusriikide koostöö rahastamisvahendi eesmärk on edendada Euroopa Liidu tihedamat koostööd tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikidega ning süvendada oma kahepoolseid suhteid, et tugevdada ELi rolli ja kohta maailmas, koondada mitmepoolseid institutsioone ning anda panuse maailma majanduse ja rahvusvahelise süsteemi tasakaalustamiseks. Tegevust korraldatakse kolme peamise kategooriana. • Avalik diplomaatia :ELi väljapaistvuse ning ELi politikast parema arusaamise edendamine.
annaabi.ee 
