majanduse spetsialiseerumist. Vastupidi, senine ettevõtluse ja innovatsiooni toetamine on rajanenud arusaamal, et konkurentsivõimelisemad ideed/ettevõtted saavad toetuse, sõltumata nende valdkonnast (Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks 2014). Eesti teaduspoliitika on käinud samal ajal hoopis teist rada, kus teaduse spetsialiseerumise peamiseks mõjutajaks on olnud teaduslikku ekstsellentsust toetavad rahastamismehhanismid. 11 Nii on arendustegevuses tekkinud märkimisväärne lõhe ettevõtluse ja teaduse spetsialiseerumise vahel (http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020). Eesti majanduse mootoriks on kujunenud töötlev tööstus ja selle eksport ning töötlev tööstus,mis spetsialiseerub valdkondadele (puit, masinad, seadmed (sh elektroonika) jne) kui
alahinnata terroriste, sest mida paremaks muutume meie, seda paremaks muutuvad ka nemad. Enamik tipp-terroriste on väga nutikad, neil on palju sidemeid ja enamasti omavad nad kõrgharidust. (http://www.globalsecurity.org/military/library/policy/dod/nds- usa_mar2005_i.htm) Terrorismi finantseerimine Tulenevalt sellest, et terroristlike ühenduste struktuur on erinev, varieerudes väikestest rakukestest suurte organisatsioonideni, on erinevad ka nende rahastamismehhanismid. Finantseerimist ei vajata üksnes terroriaktide korraldamiseks, vaid ka terroriorganisatsiooni arendamiseks, säilitamiseks ning tegevustele sobiva keskkonna loomiseks (nt ideoloogia levitamiseks, liikmete värbamiseks ja väljaõpetamiseks, tegevuste planeerimiseks, vajaliku infrastruktuuri olemasolu kindlustamiseks, pististe maksmiseks, relvade hankimiseks jne). Seega võib terrorismi rahastamise vajaduse jagada tinglikult kaheks: