Ülikoole finantseeritakse koolitustellimuse alusel riigieelarvest. Lisaks sellele on võimalik õppida ka eelarvevälistel kohtadel, kuid need on tasulised. Rakenduskõrgkoolid annavad rakenduskõrghariduse, mis on seotud erialase praktika ja rakendusuuringutega. Stuudiumi normaalaeg on kolm kuni neli aastat. Rakenduskõrgkoolis ja ka ülikoolis võib toimuda statsionaarne õpe, kaugõpe või eksternõpe. Rakenduskõrgkooli tegevust rahastakse riikliku koolitustellimuse ulatuses. Rakenduskõrghariduslik õppetöö võib toimuda ka ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses lähtuvalt regionaalsetest vajadustest (näiteks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia). Riik annab kõigis kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele madalaprotsendilist (5%) õppelaenu, kuid ainult stuudiumi normaalaja vältel. Uliõpilastel on õigus saada õppetoetust. Väga edukatele õppijatele makstakse ka stipendiume
ajal ei kaotaks inimene motivatsiooni ja püüaks võimalikult kiiresti tagasi tööturule naaseda. Väikese rahvana on oluline tagada juurdekasv, et ka sadade aastate pärast säiliks eesti rahvus. Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal (Statistikaamet, 2016). Äärmiselt oluline oleks, et meie riigis oleks tulevikus positiivne iive. Maksudest rahastakse ka erinevaid toetusi, näiteks peretoetusi on plaanis tõsta järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot võrreldes tänavusega. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 45 eurolt 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 eurot iga
annaabi.ee 
