alumisele limiidile) või ostmisel (kui rahakonto on jõudnud ülemisele limiidile). Väärtpaberitehingute pöördepunkti optimaalne väärtus Z* leitakse valemiga: 3 F 2 (7.7) Z =3 + L, 4i kus F ühe väärtpaberitehingu maksumus, 2 päevase rahavoo variatsioon, i lühiajaliste väärtpaberite päevane intressimäär, L alumine kontroll-limiit (minimaalne rahasaldo)4. Antud juhul tuleb tähele panna, et Z on koos juurde liidetud L-iga. Mõnikord tuuakse need eraldi. Ülemise kontroll-limiidi (H) leidmiseks kasutatakse järgmist valemit: (7.8) H = 3 Z - 2 L . Valemite abil leitavaid suurusi on näitlikkuse mõttes parem kujutada joonisel 7.1. H Z L Aeg Joonis 7.1
kohustuste ja omakapitali kooslus, mis tagaks eelarveaastal ettevõttele vajaliku maksevõime, planeeritud tulemi ettevõttesse investeeritud varalt (omakapitalilt) ja võimalikult optimaalse kapitali struktuuri. Võtmesõnaks on õiged proportsioonid ehk sobiv varade, kohustuste ja omakapitali struktuur. Koostamiseks kasutatakse peaasjalikult kassa- ja kasumieelarves sisalduvat informatsiooni. Rahasaldo perioodi lõpuks kantakse eelarvelisse bilanssi 49 rahajäägina. Debitoorse võlgnevuse algjääk võetakse viimasest raamatupidamisbilansist, sellele lisatakse krediitmüük ja raha laekumised kassaeelarvest ning leitakse debitoorne võlgnevus, mis kantakse eelarvelisse bilanssi. Varude jäägid määratakse analoogiliselt, st varude aruandelisele
annaabi.ee 
