Seal õppis ta zooloogiat Thomas Henry Huxley käe all, muu hulgas tegi kaastööd kolledzi ajakirjale. Ta kaitses bakalauruse kraadi Londoni ülikoolis 1890. aastal. Huxley arvates võinuks Wellsist saada maailmakuulus bioloog, selle asemel hakkas ta tööle kooliõpetajana ning koostas Henley koolis õpetades bioloogiaõpikuid. Ületöötamise tagajärjel ta haigestus tiisikusse ja oli sunnitud suunduma Lõuna- Inglismaa ravile. Haigus jättis Wellsi rahapuudusesse ja tervise taastudes läks ta ajakirjanikuks ning kirjutas 1895. aastal oma esimese raamatu. 1890. aastal abiellus Herbert George oma nõo Isabel Mary Wellsiga, kuid see abielu lõppes nelja aasta pärast lahutusega. 1895. aastal abiellus ta kirjaniku Amy Catherine Robbinsi, ühe oma endise õpilasega. Neil oli kaks last. Amy Catherine suri 1927. aastal. Elu lõpupoole sai Wellsi elukaaslaseks Maria Zakrevskaja. Wells on näidanud üles suurt ühiskondlikku aktiivsust. Ta käis 1920
Aastast 1995 alates on Keeleamet (praegu Haridusministeeriumi keeleinspektsioon) korraldanud isikunimeteemalisi nõupidamisi, mille tulemusena töötati välja ja kiideti Justiitsministeeriumis 19. jaanuaril 1996 heaks isikunimeseaduse kontseptsioon. 22. aprillil 1996 moodustas keeleamet haridusministri 1. aprilli 1996 käskkirja alusel isikunimekomisjoni, mis pidi välja töötama isikunimeseaduse eelnõu 1. detsembriks 1996. Komisjoni töö ei käivitunud, takerdudes arvatavasti rahapuudusesse. 27. juunil 1999 saatis Emakeele Seltsi juhatus siseministrile kirja ettepanekuga jätkata isikunimeseaduse eelnõu väljatöötamist Siseministeeriumi juures. Seltsi juhatuse ettepaneku aluseks olid seltsi 24. mai 1999. a koosolekul kõlanud ettepanekud ja arvamused. Oma 26. juuli vastuses peab ka siseminister teemat sedavõrd oluliseks, et on valmis moodustama asjaomase töörühma. Mõneks ajaks jäi küsimus siiski soiku, kuni selle elustas eespool juba mainitud Marika Arendi kohtuasi.
annaabi.ee 
