ajal laenuvõtmist vältida ehk me ei suurendanud drastiliselt oma võlgu, vastupidi ning sellepärast on Eesti valitsuse võlakoorem Euroopa madalamate seas. Kui rääkida siinkohal Kreeka olukorrast, ei saa ma siiamaani aru, miks Euroopa Keskpank on lasknud Kreekal sellise olukorrani jõuda. Miks Euroopa Keskpank sarnaselt Eesti riigile pole samu asju jõuliselt euroalas nõudnud, vaid on allunud poliitilisele nõudlusele tasandada sokki massiivse rahapakkumisega? Euroalas on kummalisel kombel rakendatud poliitikaid, mis on kõlblikud ujuva rahvusvaluutaga riikidele. Mõnes mõttes saan ma aru, sest see on arvatavasti poliitiliselt lihtsam ning arvatakse, et rahaga lahendatakse probleeme, kuid ei, see ei ole kohe kindlasti nii. Absoluutselt "Less is more", sest kui rahapakkumine aitaks, siis poleks Kreeka praegu sõna otses mõttes selle pasa sees (vabandust väljenduse pärast), milles ta praegu on.
valuutaturul, samas ei ole välja kuulutatud ametlikku kõikumisvahemikku · Vabalt ujuva vahetuskursiga reziimid (Independently floating exchange rate) Riigi valuuta vahetuskurss on turu poolt määratud. Interventsioonid on lubatud üksnes eesmärgiga aeglustada vahetuskursi muutumist, kuid mitte selle taseme määramiseks Keskpanga bilanss ja selle seosed rahapakkumisega · Keskpanga bilanss ja rahapakkumine Keskpanga bilanss · Kajastab keskpanga varasid ja kohustusi · Koostatakse raamatupidamise kahekordse kirjendamise põhimõttel Keskpanga varade suurenemine kajastatakse bilansi varade poolel (aktiva) "+" märgiga Keskpanga kohustuste suurenemine kajastatakse bilansi kohustuste poolel
annaabi.ee 
