finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku, pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas
tervishoiustandardid vms WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon Eesmärk on väliskaubanduse liberaliseerimine, saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, võrdsus ja selgus kaubanduses WTO’sse kuulub üle poole maailma riikide, isegi veidi enam Rahvusvahelised finantsturud => kaupade liikumise kõrval on oluline ka kapitali liikumine Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- BÖRSIDEL Börsi eesmärk on viia kokku rahavajajad ja rahapakkujad Rahaturul kaubeldakse valuutadega Väärtpaberiturul kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega (aktsiad ja võlakirjad). Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõte tegevuse kujundamisel. IMF- Rahvusvaheline Valuutafond – peamine eesmärk on soodustada
55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid (keiretsu Jaapanis). Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33`aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku. Pangad olid siiski omanud oma
annaabi.ee 
