Tallinnas hakkas raha valmistamine alles kümmekond aastat hiljem. Hõbeda kasutamine müntides Et Liivimaal oma väärismetalli polnud, tuli hõbe osta välismaalt. Raha valmistamine oli keeruline protsess, millega kaasnesid paratamatud hõbedakaod. Mida väiksem oli valmistatav rahaühik, seda rohkem kulus selle tegemiseks tööd ja seda kallim oli raha omahind. Peale selle tahtsid ju müntmeister, raad ja maaisand saada ka teatavat tulu iga mündi pealt. Kõik see kokku tähendas, et rahapajast ei läinud hõbedat müntidena iialgi nii palju välja, kui seda toorainena sisse tuli. Oma kaotuse kompenseerimiseks oli tarnija sunnitud hõbeda hinda tõstma, see omakorda muutis müntla töö ebaeffektiivseks. Järelikult tuli tõsta valmistatavate müntide hulka, vähendada nende kaalu või hõbedasisaldust. Euroopas valitsenud hõbedapuudus soodustas müntides laialdast vase kasutust, mis tekitas majanduses krahhi. Talupojad mattusid võlgadesse ning olid niivõrd paanikas, et hakkasid
Avantüristid kasutasid olukorra kohe ära ja vedasid kaevandustesse, kus hõbedat oli vähe, ümbersulatatud hõbedatükke näitamaks maardla hõbedarikkust. Seejärel müüsid nad maatükki koos kaevandusega kõrge hinna eest maha. Ühes niisuguses kaevanduses leiti eheda hõbeda tükk, millel olid osaliselt säilinud isegi ümbersulatamise jäljed ja kiri: "...ed States of Am..." See "ehe hõbe" pärines USA rahapajast! Nüüdisajal jääb hõbeda tootmine kapitalimaades maha metalli tarbimisest, nagu on näha ka järgmisest tabelist. 1962 1964 1966 Toodang (t) 6 520 6 780 7 185 Tarbimine (t) 6 680 8 892 12 050
annaabi.ee 
